NÕUANDED

Vaipade materjalidest ja pehmest mööblist
Nõuanded ja kemopuhastus

Vaipade materjalidest ja keemilisest puhastamisestPehme mööbli kattematerjalidest ja nende töötlemisest

Nõuanded vaipade materjalidest ja keemilisest puhastamisest

Alljärgnevalt tehakse põhiliselt juttu naturaalsetest vaipadest, nende materjalidest, kasutamisest ja keemilisest puhastamisest.
Naturaalseid vaipu eristatakse valmistusviisi (masina- või käsitöö), -materjali, -koha ja riidekarva olemasolu järgi.
Vaiba kemopuhastusel on väga tähtis teada, millest koosneb vaip: see võib olla segu villastest ja siidistest kiududest, mis jäävad kinni villasele või puuvillasele lõimele, või villa­segu sünteetiliste materjalidega. Naturaalset põranda vaipkatet on väga kerge eristada kunstlikust põranda vaipkattest: põranda villase vaipkatte niit põrmustub tules, kuid tehisvaipkatte oma mitte. Materjali täpsest kindlakstegemisest ei sõltu ainult kee­milise puhastuse kvaliteet, vaid ka vaipade säilivus.

Villaseid vaipu valmistatakse masinaga ja kätega. Vaipu on nii karvaseid kui karvatuid. Villased vaibad on painduvad, tugevad, elastse riidekarvaga, hoiavad soojust, eritavad niiskust kuivas ruumis ja imavad niiskust rõskes ruumis. Nad on ka helineelavad ja hästi tuldtõkes­tavad. Mida paksem on vaip, seda parem, peenem ja selgepiirilisem on kujutatud muster. Ses mõttes eristub vill hästi sünteetikast. Villa puudusteks on vastuvõtlikkus staatilise laen­gu kogu­misele, vähene plekikindlus ning vastuvõtlikkus koi ja hallituse mõjule.

Villavaibad annavad erinevalt sünteeskiust vaipadest kehvemini värvile järele, mistõttu on villasest kiust tooted enamasti naturaalsete, rahulike toonidega. Neid probleeme on võimalik lahendada spet­siaalsete kiudude mustust eemaletõukavate, antistaatiliste ja koivastaste immutusva­hendite tarvitamisega. Me osutame selliseid teenuseid täies mahus. Eri liiki villade seas kasutatakse vaipade valmistamisel enim lambavilla. Iseäranis hinnatakse uusmeremaa lamba villa põhjusel, et see on peen ja vastupidav. Tihti valmistatakse põrandakatteid, mille riidekarv koosneb 80% ulatuses villast ja 20% ulatuses nailonist. Selline koostis võimaldab suurendada põrandakatte kulumiskindlust ja hoida loodusliku katte eeliseid.
Villavaipu puhastatakse keemiliselt vastavalt kasutatavale tehnikale ja keemilisele koostisele seatakse piiranguid siis, kui tarvitatakse naturaalseid värvaineid.
Villast käsitöövaibad nõuavad eriti delikaatset keemilist puhastust. Nende puhastamisel välditakse tugevat mehaanilist mõju näiteks rootor- või ketasmasinas, sest see võib põhjustada silmuse „puurimise“ vaipkattesse. Kuna käsitöövaipade valmistamisel on tarvitatud naturaalsed värvained, siis tuleb käsitöövaipu puhastada keemiliselt väga ettevaatlikult, sest muidu valguvad värvid laiali. Iseäranis kehtib see iraani ehk pärsia eba­püsivate värvidega vaipade kohta.

Siidi- ja villavaibad. Parimate villavaipade valmistamiseks lisatakse siidi, mis annab eredust värvigammale ja kontrastsust mustrile, kuid mis peamine – tugevust ja vastupida­vust vaibale. Nüüdisaegsed tehnoloogiad võimaldavad kallihinnalise loodusliku siidi ase­mel tarvitada kunstlikku (nt viskoosset) või sünteetilist (polüamiidset) siidi. Polüa­miidne kiud on kõige vastupidavam hõõrdumise suhtes ja elastne võrreldes viskooskiuga.
Keemiliselt puhastatakse siidi-villavaipu ettevaatlikult ilma vettsisaldavate koostistet­a looduslike värvainete ja siidi tõttu.

Siidivaipu valmistatakse käsitsi ja masinaga. Tänapäevaseid siidivaipu valmistatakse looduslikest või sünteetilistest kiududest. Reeglina tehakse naturaalseid siidivaipu käsitsi ja üsna tihti piiratud ulatuses. Sünteetilisi siidivaipu toodetakse spetsiaalse vaibakudumismasinaga ja sellega võidakse neid valmistada rohkem kui tuhat eksemplari.
Naturaalseid siidivaipu kootakse kvaliteetsetest materjalidest, mis paistavad silma oma vastupidavuse ja keskkonnahoidlikkusega. Peale selle nad ei kutsu esile allergiat, mistõttu võib looduslikke siidivaipu riputada laste- või külalistoa seinale. Naturaalsetele siidivaipadele on iseloomulikud ka silmapaistvad dekoratiivsed omadused ja suur kulumiskindlus. Siidivaip on paljuski villavaiba vastand. Siidivaibad on elegantsed, peened ja kerged ning neile on iseloomulik läikiv sära. Siidilõng on oma haruldase peensuse tõttu väga tugev, mis võimaldab saavutada suurima punu­mistiheduse – kuni kümme miljonit sõlme ühe ruutmeetri kohta ehk kümme korda roh­kem kui parimate villavaipade puhul. Seetõttu tagatakse mustri eriline detailne läbitööt­lus ja vastupidavus. Mida tihedam on vaip, seda parem, peenem ja selgepiirilisem on mus­ter. Kõigil siidivaipadel on looduslik omadus kujutada isesuguseid värve, mida on võimalik märgata, kui vaadata vaipu erineva nurga alt. Värvid võivad kujutada sageli näiteks öö ja päeva varjundeid nõnda, et tegeliku ühe vaiba asemel nähakse kahte vaipa. Need muutused vaiba välisilmes ja värvis on täiesti loomulikud – nad ilmnevad loodusliku läike ja siidi helendamise tulemusena ning niitide erilise koe ja siidiniidi enda põimetehnika tõttu.
Loodusliku siidi kõrval pruugitakse tehissiidi. Seda on õige nimetada atsetaat- või viskoossiidiks. Kunstsiidi saadakse tselluloosist niitide väljavõtmisega. Vaatamata sellele, et tehissiid on üsna sarnane loodusliku siidiga, jäävad nii viskoos- kui atsetaatsiid oma praktiliste omaduste poolest alla ehtsale siidile. Viskoos- ja atsetaatsiid määrduvad kiiresti ning nad kaotavad pärast pesu esialgse faktuuri. Siidivaipadele tehakse üksnes kuiva kemopuhastust.
Siidivaipade keemiline puhastus nõuab spetsiaalsete tehniliste võtete rakendamist, mida ei valda enamik puhastusfirmasid. Siidikiud koosneb kahte liiki valkudest: fibroiinist ja seritsiinist ning sisaldab vahtu, rasva, kaaliumsoola, kaltsiumi, naatriumi ja teisi aineid. Märgumisel kaotab siidikiud kuni 10% oma vastupidavusest, aga enamiku kemopuhastuse vahendite toimel laguneb siidikiu struktuur ja koordub värvaine. Meie ettevõttes on välja töötatud spetsiaalne tehnika siidivaipade puhastamiseks. See seisneb eriliste koostiste valikus, mille mõju siidikiududele ja värvainetele on minimaalne erisoojusrežiimide ning esemele vastavate kuivatusrežiimide puhul. Siidivaipade puhastamisel on kategooriliselt keelatud kasutada ke­tas- või rootormasinaid ja tarvitada vees lahustuvaid keemilisi koostisi, mis tingivad vaiba rikkumise ja niidi harunemise.

Puuvillavaibad hoiavad hästi vormi ja ei veni. Lisaks on need odavamad villa- ja siidi­vaipadest. Puuvillavaiba miinuseks on kahjuks see, et kõrge niiskuse korral hakkab ta pehkima. Nüüdisajal tarvitatakse merseriseeritud puuvilla, mis on keemiliselt töödeldud puuvill ning on seetõttu vastupidavam ja omab siidjast läiget. Siiski pole merseriseeritud puuvill vaatamata mainitud sarnasusele võrreldav siidi endaga. Puuvillavaip on mitte kallis alternatiiv villa- ja siidivaibale. Puuvillavaipu soovitatakse puhastada keemiliselt teatud kuivi koostisi tarvitades, mis ei sisalda vett.

Traditsiooon valmistada põrandakatteid looduslikest taimsetest materjalidest ulatub sügavale muinasaega. Vaibakesed, mis on põimitud taimsetest kiududest, on tuntud kui „matid“. Naturaalsed matid on tehtud puhtaimast looduslikust toormest, mistõttu nad ei kutsu esile allergiat. Parimaiks mattideks peetakse neid matte, mis on punutud lehtede pikkadest kiududest. Tuntuimad ja laialt levinud looduslikud materjalid mattide valmistamiseks on pilliroog, džuut, sisal ja kookos. Vähem tarvitatakse selleks riisi, lina, kanepit ja puuvilla. Mati hooldus sõltub sellest, millistest materjalist see on valmistatud. Sisal-, kanepi-, riisi- ja pabermatid saavad tugevasti kannatada juhul, kui neile on aetud jooke, ning nende puhtaks pesemine plekkidest on praktiliselt võimatu. Nimetatud põrandakatted on niiskuskartlikud. Nii et kui te ostmisel märkasite rullil või vaibakesel rohekaid või pruunikaid plekke, lahutusi tasapinnale laotatud materjalil, mis kulgeb laineliselt, ja tundsite kopituslõhna, siis on matti hoitud ebaõigesti, millest johtuvalt selle teenistusaeg on lühenenud kolm korda.
Džuut puhmikute ja poolpõõsaste perekonna ning pärnaliste sugukonna rohttaimi on umbes 100 liiki ja seda võib kohata Aasia, Aafrika ja Ameerika troopikas. Džuut on vastupidavaim, kuid väga kapriisne kõigi naturaalsete katete (mattide) materjalide hulgas. Halvasti mõjub džuudile vahetute päikesekiirte all olek, mille tulemusena võib ta luituda või tumeneda. Džuut laguneb ehk pehkib püsiva niiskuse mõjul. Džuudimatid taluvad puhastust kergelt niiske lapiga, kuid mitte mingil juhul puhastust kuuma veega. Kemopuhastusel võib kasutada spetsiaalseid vahendeid, mis ei sisalda tensiide ja on mõeldud taimekiudude puhastamiseks. Kuid kui vaipu töödeldakse erilise tehase koostisega, et kaitsta neid niiskuse, tolmu, mustuse ja plekkide eest ning soodustada nende kergemat hooldamist, siis džuudimattidele on puhastusvahendid ja niiskus vastunäidustatud, sest nad uhuvad endalt immutusaine.
Sisal on jäme kiud, mis on saadud mehhiko dekoratiivtaime agaava lehtedest. Taimekiu pikkusest ja paksusest sõltub saadava niidi pikkus ja tugevus. Sisalvaip ja unikaalne põranda vaipkate, mis on valmistatud sisalist, on kompamisel kare. Sisalist tehtud vaipkatteid kasutatakse nii äri- kui eluruumides. Sisalmatid pelgavad suuremas koguses niiskust.
Kookosvaibad omavad väga kõrget imamisvõimet ja nende riidekarv on küllalt tihke, kuid variseb vastavalt ekspluatatsioonile. Kahjuks meie kliimatingimustes, kus lörts on sagedane, paisuvad säärased vaibad pideval märgumisel suureks „villiks“, mis rikub nende välisе ilmet. Ehkki vaiba ärakuivamisel taastub selle esialgne kuju. Kui teie regioonis on vähe lund ja on valdavalt kuiv ilm, siis saavad kookosvaibad oma ülesannetega suurepäraselt hakkama.
Paberit valmistatakse puuvillast või riisist, mida vastavalt töödeldakse ja mis ei karda vett. Kuna mati tegemine täielikult paberist on kallis ja töömahukas, siis võib säärase käsitöö toote maksumus ulatuda 5000 USA dollarini. Märksa odavamaid katteid toodetakse paberist kombinatsioonis riisipõhuga (tavaliselt suhtes 50 : 50 või 70 : 30).
Vaipadele ja vaipkatetele, mis on valmistatud taimekiududest (matid), sobib üksnes kuiv (graanul)kemopuhastus.
Kõrvuti naturaalsete mattidega eksisteerivad ka kunstmatid, mis on tõeliseks leiuks kantristiili huvilistele. Välimuse järgi neid ei erista looduslikest, kuid nad on hulga praktilisemad! Tehismatid on valmistatud polüpropüleenist. Erinevalt naturaalsetest mattidest on kunstmatid väga vastupidavad, pehmed kompamisel, niiskusekindlad ja kergemini puhastatavad.

Sünteetilised vaibad. Tänapäevastel sünteetilistel materjalidel on sellised head omadused nagu kvaliteetsus, kulu-, määrdumis- ja luitumiskindlus. Ent niisamuti on sünteetilistel vaipadel puudusi: nad imavad halvasti niiskust, praktiliselt ei anna üldse soojust, võivad esile kutsuda allergiat ja ühtlasi koguvad staatilist elektrit.
Polüamiidkiud (nailon) on universaalne ja praktiline materjal. Nailonkatted on omaduste poolest paremad teistest sünteetilistest materjalidest valmistatud katetest: nad on pehmed, hoiavad hästi riidekarva ja neil pole näha peaaegu üldse mööbli muljutisi, neid on kerge puhastada ning nad ei luitu. Polüamiidkiu teenistusaeg on 10—15 aastat. Peale selle on ta pehme ja määrdumiskindel. Nailonkate on üks enim levinud: neist on valmistatud ligi 70% vaipu.
Polüpropüleenkiud (olefiin) on määrdumiskindlaim kõigi sünteeskatetes kasutatavate materjalide hulgas. See on vee- ja kulumiskindel ning üsna odav. Kuna polüpropüleenvaiba pind on katsumisel kare ja pole liiga meeldiv, siis ei soovitata polüpropüleenvaipu laotada magamistoa põrandale. Polüpropüleenvaip sobib suurepäraselt tööruumidesse.
Polüesterkiudaine (polüester) meenutab oma välimusega ja selle kompamisel villa. Polüestrist põrandakatted on reeglina odavad, sest polüesterkiudaine kaotab kiiresti oma välimuse, kuigi riidekarva kiud ise on küllalt vastupidavad.
Polüakrüüli kohandatakse tavaliselt olmevaipkatete valmistamiseks, nõuab sagedast koristust ja tal on keskpärased kulumiskindluse näitajad. Polüakrüülvaibad on väga pehmed ja meenutavad villavaipu ning kuuluvad mitte kallite katete hulka.
Akrüül on vastupidav päikesevalguse, plekkide ja hallituse suhtes. Enim kohandatakse seda vannitoavaipade valmistamiseks.
Sünteesvaipu puhastatakse keemiliselt vastavalt pruugitavale tehnikale, kasutades ühekettalisi ja ekstraheerivaid masinaid ning võttes tarvitusele vettsisaldavaid keemilisi koostisi.

Kas puhastame ise vaipu?
Kas te omandasite Kirby, Rainbow’ või Krauseni «supertolmuimeja» ja otsustasite ise tegeleda vaibapuhastusega? Mis seal siis ikka, valige odavaim vaip ja te võite harjutada seda. Ostke „imeline“ universaalne vahend vaiba puhastamiseks (nt Vanish või muu säärane) ja asuge asja kallale. Oleks parem, kui puhastatav vaip on sünteetiline, sest siis on risk selle rikkumiseks väiksem.
Veel võib toimida professionaali kombel: tulge meile tööle ja läbige pooleaastane väljaõppekursus. Me õpetame teile, kuidas käsitseda õigesti vaipade kemopuhastusseadmeid, mille maksumus on umbes 15 000 USA dollarit. Me instrueerime teid korrektselt kasutama ligikaudu 30 erinevat vaipade keemilise puhastuse kemikaali ja eemaldama plekke.
Kuid meie tagasihoidliku arvamuse järgi las igaüks teeb seda, mida ta oskab kõige paremini. Teie oskate teha suurepäraselt oma tööd, meie aga oma tööd. Meie tööks on vaipade keemiline puhastus. Usaldage meid ja võimaldage meil teha oma lemmiktööd!

Nõuanded pehme mööbli kattematerjalidest ja nende töötlemisest

Kemopuhastusel tuleb eristada kanga struktuuri ja faktuuri. Struktuur on eri päritolu kiudude ühinemine üheks tervikuks kanga pinnana. Faktuur on kanga pinna nähtav ehitus, mis koosneb struktuurist, värvilisest mustrist või tikitud ornamendist ja töötlusest. Ükskõik millisele materjalile (nt villale, siidile, puuvillale, linale jt) võib anda vajaliku faktuuri eri liiki lõnga, koe, mustri pealekandmisviisi ja kanga töötluse ühendamisega. Niitide ja kiudude kombinatsioon mööbli kangas võib olla erisugune: puuvill-polüester, akrüül-puuvill-viskoos, vill-polüester, puuvill-viskoos-lükra ja muud. Keemilise puhastuse tehnika sõltub materja­lide kombinatsioonist või nende homogeensusest.

Puuvill on taimset päritolu looduslik kiud, mida tarvitatakse nii iseseisvalt kui koos teiste kiududega. Puuvill on pehme ja vastupidav materjal, mida puhastatakse keemili­selt kuivalt. Kuna puuvilla kestvusele mõjub halvasti vahetute päikesekiirte all olek, siis vajab puuvill nende eest kaitset. Naturaalsete ja kunstlike kiudude suhe võib olla 0,11–9%. Kan­gast, mis on 100% ulatuses tehtud puuvillast, kasutatakse üsna harva, sest see on värvi­kindluse poolest suhteliselt nõrk.

Vill on loomset päritolu looduslik kiud, mida tarvitatakse ketruseks ja kudumiseks nii ise­seisvalt kui koos teiste kiududega. Kuna vill on vastuvõtlik kokkuminekule ja tihen­damisele kuni moondumiseni vildiks, siis soovitatakse seda puhastada keemiliselt üks­nes kuivalt. Kombates villa, on tunda, et see on soe, ja uuest peast seisab vastu mär­gumisele. Vill sobib ideaalselt katteks.

Viskoos on kunstlik kiud, mis on kergesti värvitav ja kortsuv. Viskooskiud on tule­kindlad ja alluvad hästi keemilisele puhastusele, kuid nad võivad märgumisel kaotada oma vastu­pidavuse. Viskoosi, nagu ka puuvilla, kasutatakse segatult sünteetiliste kiududega še­nillis. Viskoosi helbeid leidub kangalõimes, aga veluurides riidekarva koostises. Viskoosi soo­vitatakse puhastada keemiliselt kuivalt või lahusega, mis sisaldab piiratud ula­tuses vett.

Polüesterkiudainetest (polüester, lavsaan jt) valmistatud kangad ei kortsu prak­tiliselt üldse ja ei kaota päikesekiirte tõttu värvi. Nad on väga tugevad ja vastupidavad hõõrdu­mistele ega karda orgaanlahusteid. Polüester on üks enim kasutatavaid kiude mööbli­tööstuses. Polüestrit tarvitatakse karvaste riiete (flokkide, veluuride jt), šenillide ja žakaaride tootmisel, kuid ta ka tugevdab puuvillakiu kestvust rebenemise vastu. Polüestrit pruugitakse iseseisvaltki. Polüesterkiudainetest kangaid võib puhastada keemiliselt olu­liste piiran­guteta.

Polüamiidkiud (nailon, kapron jt) on väga vastupidavad, elastsed, edastavad püsik­indlalt keemiliste reagentide tegevust ning on vastupidavad hõõrdumisele ja korduvatele painetele. Polüamiidid ei ima niiskust peaaegu üldse. Polüamiidsetele kiududele omasteks puudusteks on suurem elektriseeritavus ja mitte (eriti) kõrge soojus- ja valguskindlus. Po­lüamiidkiududest tooteid puhastatakse keemiliselt teatud piirangutega.

Lisaks eeloetletuile on veel mõningaid tüüpe kiude. Näiteks lülitatakse kanga koos­tisse polüpropeeni siis, kui tahetakse kergendada kangast ja ühtaegu suurendada vee­kindlust. Akrüüli, mis on saadud nafta derivaatidest, segatakse tihti palju kallimate kiududega kan­ga odavdamiseks. Spandeksit või lükrat kasutatakse selliste omaduste nagu kortsuma­tuse suurendamiseks.

Flokki toodetakse tolmutamise meetodil mikrokiu elektrostaatilisel väljal liimikihile. Seetõttu saavutatakse karvkatte ühtlus ja edaspidi tekib pehmuse tunne kanga puudu­tamisel. Flokk on praktiline ja kalliilmeline materjal. Floki keemilisel puhastamisel on tarvis tunda ja vallata oskuslikult puhastustehnikat ning pidada kinni floki töötlemise kitsendustest.

Mikroveluur on Microfibres® Inc. valmistatud toode. See materjal on sarnane flo­kiga, kuid lisatöötlused: termosurutrükk, õhksurutrükk, sile värvimine ja muu, annavad talle suurepärased tarbimisomadused. Lisaks unikaalseid headusi, mis tulenevad mikroveluuri struktuurist ja välimusest. Mikroveluur on hingav kangas ja on väga vastupidav hõõrdu­misele. Mikroveluuri keemilisel puhastamisel pole piiranguid peale keelu tarvitada or­gaanlahusteid.

Veluur on lõikeriidekarvaga kangas, mis on saadud viie niidi põimimisega. Viiest niidist neli niiti moodustavad kahekaupa ülemise ja alumise lõime, aga viies niit, mis on oma sametisuse tõttu kindlasti erinev teistest, moodustab riidekarva. Karvane niit määrab­ki ve­luuri välimuse, tarbimisomadused ja kvaliteedi. Tähtis on see, et kangas läbiks enne kokkutõmbumistöötluse. Niisugusel juhul omab veluur kõrgeid kasutuskarakteristikuid ja seda võib puhastada keemiliselt vastavalt puhastustehnikale väikeste piirangutega.

Žakaar on kangas, millel on keeruline muster ja nii vertikaalselt kui horisontaalselt suur mustri korduv osa. See saavutatakse lõime pikutiste ja koe rististe niitide põimimisega ette kindlaks määratud järjekorras. Kanga tooraine võib olla koostiselt kas ühtlik (viskoos­ne või polüesterlik) või segatud (polüester viskoosi, puuvilla või akrüüliga). Žakaari soovita­takse puhastada keemiliselt üksnes kuivalt ja käsitsi.

Mööbliseemis Alcantara® on pealtnäha kattekangas, mis sarnaneb puute­omaduste poolest naturaalse seemisega. Kui ettevaatlikult puhastatakse materjali keemiliselt, sõltub selle kvaliteedist. Keemilise puhastuse käigus kantakse peale kaitsekate. Kemopuhastusel ei tarvitatata orgaanlahusteid.

Kiudude töötlustehnika võimaldab saavutada seda, et sünteetilistest niitidest koosnevad kangad näevad välja nagu naturaalsed kangad. Linased ja puuvillased riided kortsuvad tavaliselt kergesti. Siid on libe puute­omaduste poolest. Looduslikest kiududest kangaid puhastatakse keemiliselt peamiselt kuivalt. Nad lähevad hästi siledaks (triikimisel või pressimisel) ja säilitavad vormi. Lisaks on naturaalsetest kiududest riided hingavad, neil olevad õmblused on märkamatud ja nad tõmbuvad kokku ebaõige kemopuhastuse korral. Sünteetilised kangad ei säilita vormi, aga nad on see-eest väga vastupidavad, valguskindlad, neid on kerge hooldada ja nad on odavamad. Sünteetilisi riideid võib puhastada keemiliselt olu­liste piiran­guteta. Välja arvatud siis, kui tarvitatakse mõningatel puhkudel orgaanlahusteid.

KIRJUTA MEILE

Palun lisage allpool puhastamist vajava eseme foto, et saaksime selle põhjal koostada täpse hinnapakkumuse.